HORIDOIMERGEN : Negen Ar Mongol zaluugin Uvur Mongolchuud'taan ugsen zahiaa

Negen Ar Mongol zaluugin Uvur Mongolchuud'taan ugsen zahiaa

D. Sainbayar 2007.04.12 Evii huurhii Uvur Mongolchuud mini !!! Huvi zayanii tuurug tuuhiin turshid Mongolchuud bidend tiim ch zuulun handaagui buyuu. Tertusmaa unuu tsagt Ih Hyatad gurnii kolonchilold bui Uvur Mongoliin nutagt tursun Mongol tsusnii tasarhai chinii huvi zayaa yutai uruvdum, yutai emgeneltei. Ene horvood yamar ch amid amitan uuriinhuu EXISTENCE, TENGERLEG ORSHIHUIN tuluu amidardag bilee l... Olniig es nurshin, uurt bodogdoj yavdag gants hoyor bodloo siiruuleye. Ta bugded neg bol Mongol ruu tsagaachilahiig bodoh, es buguus Baruund garch amidarah, bur es buguus huchirheg hyatadad sain uusaj tendee shingeh (olon hun durguitsej magad... gehdee l hoich uye ni baga zovoh bolov uu) 3 arga zam baina gej munhag bi bodnom. Hamgiin suuliin variant bol hamgiin etssiin arga baij boloh... Ene bol tanii yertuntsiig uzeh filosofios hamaarna. Ta amidraliig saihan hool idej, ger bultei bolj, sain mashin unaj, saihan baishind amidarahaar l tusuuldug bol, minii zuvluguu gevel: Ulam bur huchirhegjij bui Hyatadad sain uus. Ar mongol enee teree gej buu sanaa zov. Amia l sain avch yavahiig bod. Herev ta Hyatadad tursunduu, Uvur Mongoliin Uurtuu Zasah Orond tursunduu gunidag, chin zurh tani Mongoliinhoo tuluu tsohildog bol deerh arga zam bol medeej tanid taarahgui baij taaraa. Gehdee l huchtein umnu huchgui ni buruutai baidag tul Hadaa, Tegshee geh met baatarlag nuhdiin adil demii shahuu temtsel hiij tednii araas shorond buu orogtun. Shorond unguruusun 10, 20 jild hen ch yu ch ul olj doloono. Tuunii orond baruund garch ajil hii, mungutei bol, yum uzej nud tail, daraa ni ar mongold ochij saihan amidar. Mongold ochij huuli busaar amidarch ch bolno. Tand tegeh buren erh bii. Yaagaad gevel ta mongol tsustai Mongol hun uchraas. Amerikad baigaa 20,000 Mongolchuudiin barag 60 huvi ni huuli busaar amidardag.Yapond ch yalgaagui, Anglid ch mun tiim baigaa. Tegeheer uvug deedsiinhee nutagt irj bui ta bugd ene Mongolchuudaas iluu darhan erhteigeer Mongold "huuli busaar" orshin suuh erhtei agaad taniig Ar Mongolchuud harin huuhgui baih bolov uu gej bituuhendee goridoj baina. Erh chuluund umbasan Ar Mongolchuud haa saigui gadniihantai suuh ni elbegshij baigaa tul ta bugd ch gesen hariinhantai suuh asuudal deer tun neelttei hand. Ugaasaa ch tsag uye uur bolson, Hyatad huntei l bish bol hentei ch suuh ni hamaagui bolj baigaam bish uu? Amerikiin Negdsen Ulsad helnii kurs, ayalal, esvel yamar negen turliin vizeer irehiig bod! Irsen daruidaa anhniihaa jild ta political asylum status buyuu ULS TURIIN OROGNOL avah erhtei buguud uls orniihoo neriig baastaj, hari amia bodoj, ANU-iin zasgiin gazart ilt hudlaa yarij uls turiin orognol husch bui olon ar Mongolchuudiin hajuud ta bugd unen yosoor uls turiin orognol huseh erhtei ard tumen gedgee sain sanaarai. Negent ta bugdiin emgenelt tuuhiig delhii medeh tul ANU enerel hairandaa avah l bolno. Yer ni shudarga helehed Ar mongolchuud ta nariig neg ih toohgui ee, tooyo geed ch bidend tiim chadal baihgui odoogoor, Ted biye biyee hundetgen hairlahdaa tun taaruu talruugaa, chadal muhus uls. Hun amiin nasand hursen irgediin 10% buyuu 200 orchim myanga ni gadagshaa garaad yavchihsan, tertusmaa niigmiin hamgiin buteemj saitai irged ni shuu. Uldsen hun amiin 40% ni alban yosnii yaduuchuud. 30% orchim huvi bol alban yosnii toond ordoggui yaduuchuud huurhii. Tegeed uldsen dundaj ba tuunees deesh davhargiin bagahan huvi dund turiin alband alba hashij bui "irged" gej bii. Ted gadnii uls ornuudaas nuur ulain baij guij olson munguuruu ichih ch ugui zoriulah yumand zarahguigeer dundaas ni muljij ami zuudag bas ih sonin nuhduud. Za tegeed gadaadad garsan arvan huvi, Mongoldoo ajil albatai, bas tuunee unench shudargaar hiideg 20% humuus baina daa. Aa tiim, horvoo yertuntsuus tasraad heden zuun jil bolj bui nuguu malchidiig bi end shingeesen baigaa. Nuguu ehnii 2 bulegt. Yer ni Amerik ruu tsagaachlahiig l bodvol sain daa. Hyataduudiin gar dor zovj, setgeliin gund sharhtai, huvi tavilandaa gomdoj yavahaar delhiin zovson, darlagdsan ardiig ergeesee huuguugui Ellis arald saatan morilj, Erh chuluunii arald ihiig hiij buteej, delhiin standartaar amidarch, Delhiin irgen bolsugai! Bidnii eleg negt Uvur Mongolchuud ta bugd uursdiiguu l sain hugjuulegtun! Negen tsagt ta bugd Ar Mongoldoon duraar nisen buuj, erh chuluuteigeer amidrah uye ireh buyuu. Ter boltol bidnii deer suusan tur orvongooroo ergehiig hulee. Bidend 10 jiliin hugatsaa l heregtei! Ter boltol beltgeltei bai. "Fortune favors the prepared mind" buyuu "Beltgegdsen oyuniig aziin tenger ch iluutei harj uzdeg" gej neg unen ug bii shuu. Chin setgelees uchsun Ar Mongol humun bi, D.Sainbayar PS: yaarch bichseniig mini urshuunu uu
start=-49 , cViewSize=50 , cPageCount=1

1 сэтгэгдэл:

null
miga (зочин)

unen yum bichej ee bi ch gesen mongolchuud negdhiig ih husdeg daan ch miniii oir toirond bgaa humuus ihenh ni tuuhee mededgui yum uu buu med delhiid zovhon ar mongold l jinhen mongolchuud baidag yum shig bodoj chinhsiin tsever tsustai gej tseejee deldetsgeeh yum dehed delhiin haa saigui tarsan hazar mongol tsagaan mongol geh met heden mongolchuud hunii tord darlagdaj bga bilee de ovor mongolchuudiig bol barag haytaduud boltson barag zarim ni ochij uzeegui baij tednii talaar yu ch medehgui baij uzen yadah humuus tsoongui l taarah yum joohon buhimdhal yum harin eniig blogruu orhood uzhed setegl ih hodolloo hezee negen tsagd mongolchuud negdeh ter saihan ogloo ireh baih terniig harah boltugai!

Сэтгэгдэл үлдээх



(нийтэд харагдахгүй)

(оруулах албагүй)
(HTML синтакс зөвшөөрөгдөөгүй)


(Зурган дээрх тоог оруулна уу)


©2009 HORIDOIMERGEN | Template Blue by TNB